Võistlustantsust

Tantsul on teatavasti pikk ajalugu.

Kui vaadata möödunud sajandite elu kajastavaid filme või lugeda raamatuid, selgub, et tolleaegsed tantsud olid enamasti toretsevas stiilis. Igal tantsul olid oma teatud keerulised sammud ja kohati nägi nii mõnigi tantsu tänapäeva inimese jaoks välja kummaline ja natuke ehk ülepingutatud. Ajad olid siis teised.

1900-ndate aastate alguses hakkas aga Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines inimese loomulikul liikumisel. Seda tantsu on arendatud tänapäevani ja viimastel aastatel on sedasorti tants hakanud aina rohkem populaarsust koguma ka Eestis.

Kuidas nimetada tantsu?

Läbi aastate on kasutatud mitmeid nimetusi, et kirjeldada seda tüüpi tantse, mida tantsitakse ballidel, seltskonnaõhtutel ja ka võistlustel. Võistlustega on asi lihtne – eesti keeles on olemas sõna “võistlustants” ja kes sellega tegelevad, need oma harrastust just nii kutsuvadki. Samas nii mõnegi võhiku jaoks tundub see sõna kuidagi kandiline ja tihti küsitakse, mis tantsud need siis ikkagi on. Tavainimese jaoks on väga hingelähedane sõna “peotants”, kuid seda ei armasta kasutada tantsuõpetajad ise – olevat stagnaaegne igand, mis pärineb venekeelsest väljendist “balnõje tanzõ”, samas on see venekeelne väljend otseselt tuletatud inglisekeelsest “ballroom dancing´ust”. Kasutusel on ka väljend seltskonnatants, mis sobib tantsuõpetajate keelepruuki ja seega muutub ühe enam kasutatavaks ning on ka mõistetav. Samas ei taha ükski võistleja öelda, et ta tegeleb selskonnatantsuga, nendele jääb ikka rõõm seletada, mis tants on võistlustants.

Keeruliseks teeb asja ka see, et seltskonnatants jaguneb veel omakorda ladina-ameerika tantsudeks ja standardtantsudeks, mis on oma iseloomult vägagi erinevad tantsustiilid. Ballroom dancing ehk otseses tõlkes ballisaali tants assotseerub rohkem standardtantsudega, milleks on aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Hingelt ladina-ameerika tantsu armastav inimene end aga küll ballitantsu harrastajaks ei nimeta, tema kasutabki sõnapaari “ladina-ameerika”, mille alla kuuluvad sellised tantsud nagu samba, cha-cha-cha, rumba, paso doble ja jive.